Uudised

04
märts

Omanäoline õpetaja vol.4 - Maret Vaab

Kui koolitunnid on lõppenud, muutuvad paljud pedagoogid inimesteks, kellel on huvitav isiklik elu. Kes? Kus? Kuidas?

Kõigil meil on oma väike hobi, mis meie argielule värvi annab. Käsitöö on paljude sombuste sügis- ja talveõhtute heaks meelelahutajaks, nii näiteks ka meie kooli ühel võluvaimal naispedagoogil, Maret Vaabil, on üheks peamiseks hobiks õmblemine. Uurisime täpsemalt, kuidas ta pärast kurnavat tööpäeva lõõgastub.

 

Huvi tekkis Maretil juba kooliajal või enne sedagi ema ja tädi kõrval olles. Ta nägi, kuidas tädi oma ateljees oma klientidele kostüüme tegi. Kooliajal tegeles Maret väga meeleldi kõiksuguse käsitööga, vaid kudumine ei pakkunud niipalju huvi. Käsitöötundides valmistas ta oma kätega ikka põllekesi ja kittelkleite, millega ta ka mõnel käsitöö konkursil käis.

Pärast kooli Maret käsitööd unarusse ei jätnud ning õmbles ikka edasi, selleks, et teistest erineda, et oleks endal vaheldusrikas ja et ei tekiks olukorda, kus tänaval tuleb teine naine samasuguse seelikuga vastu. Samas on ise endale riiete õmblemisel Mareti meelest ka plussiks see, et poest ei leia alati sobivas suuruses rõivaid, kuid ise saab mõõdud täpselt paika panna ning siis istuvadki kõik kostüümid tema seljas  justkui valatult.

 

Õmbleb põhiliselt vaid endale ning siis, kui vaim peale tuleb

Emana sai ta oma käsitööannet väljendada tütardele kleidikesi tehes. Tegelikult pole meie vene keele õpetaja teistele eriti õmmelnud, enamasti ikka endale, kuid lapsed ja lapselapsed on saanud siiski seda rõõmu tunda.

Õmblusmasina võtab Maret välja ainult siis, kui vaim peale tuleb, sest kui peab midagi kuupäevaliselt valmis saama ja õiget tunnet ei ole, siis ei saa ka asjast asja ja pealekauba läheb tuju ära. Samuti räägib ta, et vahest võtab pärast kanga ostmist kohe õmblemise käsile, teinekord jällegi jääb see ootama seda õiget õmblemistuhinat.

 

 

Kuidas riidetükist kostüüm valmib

Kui mõni inimene ei kõnni tänaval kunagi mööda raamatupoest või saiakesekohvikust, siis Maret astub alati kangapoodi sisse kui see teele jääb. Seal on jällegi nii, et kui ringikäies midagi silma jääb, ostab ta selle ära ka siis, kui ei ole võimalik seda kohe tööse rakendada. Vahest saab ühest kangast isegi mitu asja.

Maret peab õpetaja ametit ning käib ka selle järgi riides. Koolis kannab klassikalisi kostüüme, kuid väljaspool kooli võib teda kohata ka vabamalt riides ning teksapükse kandes. Pükstele eelistab ta siiski naiselikke seelikuid.

Küsimusele, kas kostüümi-idee tuleb tänu aksessuaaridele või vastupidi, vastas Maret, et vahest on tõesti riided valmis õmmeldud ja siis kingi-kotte-ehteid juurde vaadatud, kuid kuna ehteid on talle palju kingitud ning ka päranduseks jäätud, siis juhtub ka, et ta hakkab nende juurde sobivat kostüümi valmistama.

Erilisteks lemmikuteks on Maretil nööbid. Neid ei viska ta kunagi ära, sest nööpidega on võimalik rõivaid huvitavalt kaunistada ning neid alles jättes on valikuvõimalus suurem.

 

Lisaks veel lillekasvatamine ja jalgpall

Peale käsitöö on meie kooli vene keele õpetajal suureks hobiks kujunenud ka lillekasvatamine. Kodust võib leida tal üle 130 lille, meeldivaks on kujunenud nii õitsvad kui ka rohelised lilled. Kalleimaks peab Maret reisidelt kaasa toodud lilli, näiteks hibiskuseid on Maretil 8-10 sorti, kõige eksootilisem päris Küproselt.

Samuti on Maret sõpruskonnaga aastaid käinud vaatamas Eesti jalgpalli rahvuskoondise mänge nii Eestis kui ka Portugalis, Andorras, Küprosel, Hispaanias, Lätis ning  mujal välismaal.

Seega, väljaspool kooli tegeleb Maret mitme erineva ning väljakutsuva tegevusega. Nagu öeldakse, kes teeb, see jõuab- nii ka Mareti puhul!

 

 

 

Mari Sild

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: