Uudised

29
märts

Omanäoline õpetaja vol.6 - Karin Kannerma

Kui koolitunnid on lõppenud, muutuvad paljud pedagoogid inimesteks, kellel on huvitav isiklik elu. Kes? Kus? Kuidas?

Kas mäletate mõnd suurt rõõmu või muret oma kooliajast?

Terve kooliaeg oli üks suur rõõm. Mured tekivad, kui ei saada hakkama õppimise (st ennast õppima motiveerimisega) või kaaslastega suhtlemisega. Mul selliseid probleeme ei olnud. Muretu ja rõõmurohke aeg oli.

 

Kui kaua olete MHG-s õpetaja olnud?

1995. aastast. Kui arvutama hakata, siis vastus on: kaua.

 

Kas mäletate oma esimest koolipäeva õpetajana?

Mäletan oma 1. septembrit õpilasena, aga õpetajana paraku mitte. Närveerisin vast mõõdukalt.

Ootasin seda 95-nda aasta õppeaasta algust küll väga. Koolimaja oli seestpoolt ühtlaselt pruuniks võõbatud. Klassiruum 306, kuhu mind tööle suunati ja mida ma lugupeetud matemaatikaõpetaja Igor Holtsiga jagasin (tema hommikul, mina õhtul), oli samuti masendavalt tumepruun – põrand, seinad, pingid – kõik. Lisaks veel must tahvel seinal. Suhteliselt masendav pilt oli. Kuid selle eest õpilased olid targad, tublid, lahedad, ....  Nende toredate laste vanemad igati toetavad ja mõistvad. Kolleegid hoolivad ja abivalmid. Algus oli igatahes  meeldejäävalt ilus ja tore. Ja ega peale kooli interjööri midagi eriti muutunud ei ole. Kõik on hästi edasi.

 

 

On teil mingi ettekujutus sellest, milline on MHG tulevikus?

Minu ettekujutus ei ühti haridusministri tulevikunägemusega. Tulevikus näen ma endiselt selles ilusas koolimajas 1. - 12. klassi.

 

 

Kuidas innustate õpilasi tunnis tööd tegema?

Algklassides on lihtne. Kui suudad esimeses klassis õppimisega seotud väärtushinnangud paika panna, tööharjumused ning positiivse ja salliva suhtumise kaaslastesse kujundada, siis innustavad õpilased end tunnis tööd tegema ja klassiväliseid üritusi korraldama ise. 

Et märgata, milles on viga, tuleb alustada sellest, et õpetada mis on õige.

 

 

On teil imenippe õpilaste hoidmiseks õppimise lainele?

Nippe pole. Ei tohi õpilaselt ära võtta vastutust (kõik, mis õpid saad endale). Pigem olen jätnud talle vabaduse teha ise oma valik – õppida või mitte õppida. Arutame vajadusel koos tema valiku tagajärgi.

 

Rääkige mõnest huvitavast juhtumist klassis, mis on hästi meie koolis meelde jäänud.

Naljakaid situatsioone ja ütlemisi tuleb iga päev ette (toredad küsimused õpilastelt - kui ema on imetaja, kas siis isa on imeja? Kas Joosep on liitsõna, sest koosneb sõnadest joo ja sepp? Jne)

Tavaliselt ei õnnestu 1. aprillil mind ninapidi vedada. Ainult praegusel 9.b-l on see kord õnneks läinud. Kui nad olid kolm aastat üritanud, siis olles jõudnud 4. klassi see neil lõpuks korda läks.

Sisenesin klassi ja mida ma näen. Tahvlil eelmise tunni ülesanded. Polnud varem seda juhtunud. Alati oli leidunud keegi, kes oma vabal tahtel tahvli puhtaks nühkis. (nooremas koolieas millegipärast tehakse selliseid asju ja veel meeleldi) Haarasin siis švammi, et see töö ära teha. Olles puudutanud švammiga tahvlit tundsin, kuidas nühkimisvahendist voolab vesi ühtlase joana mööda mu külgi alla. No ja kollektiivne naer mu seljataga ...

Järgmine tund algas puhta tahvliga. Ise kirjutasin sinna midagi peale ja ise tahtsin seda siis kustutada ja ise sain sama märja nalja korduse jälle mööda kätt ja külge alla voolama.

Ja öeldakse veel, et tark inimene õpib esimesest korraks. Õnneks on švammid asendunud tahvlilappidega.

 

Kuidas hindate meie koolis saadava hariduse taset?

Parem kui ühtedes ja sama hea kui teistes koolides. Hindan heaks. Aga alati saab veel paremini.

 

Millised peaksid teie arust olema õpetaja ja õpilase vahelised suhted?

Vaieldamatult usalduslikud.

 

Miks hakkasite sulgpalliga tegelema? Kui kaugele pürgite sulgpalliga?

Meeldivaks vahelduseks vist. Ühel päeval küsiti, et kas sulkat tahad mängida. Suu ütles „ja“, aju arvas „pole sul muud teha vä?“, aga kohale läksin. Ja meeldima hakkas ka. Aga MHG spordisaalist kaugemale ei pürgi.

 

Kas te käite harrastusvõistlustel?

Mitte. Enne selle küsimuse lugemist pole see mulle pähegi tulnud. Vaevalt, et edaspidigi tuleb.

 

Mis on teie jaoks selle ala kõige raskem asi?

Reketiga palli maast üles tõstmine. Kuna selles koba olen, annavad mu „kummardamislihased“ end trennijärgsel päeval kohati tunda.

 

Mis teile enim meeldib sulgpalli juures?

Et see ei ole aeroobika.

 

Kui kaua kestab teie trenn?

Tunnike. See teeb tubli neli tundi kuus.

 

Sulgpall on ala, kus tuleb palju joosta. Kui kiirelt ära väsite?

Väsimises ma väga tubli ei ole. Varasemas nooruses (kui praegu) olen hästi hakkama saanud  pikamaajooksjana.

Veidi vastupidavust õnneks on säilinud. Siinkohal on suureks abiks igapäevane korduv trepijooks koolimaja esimese ja kolmanda korruse vahel .

 

10-palli skaalal andke hinnang oma sulgpallioskustele

Alustasin tasemelt 0,25 – oskasin reketit käes hoida.  Arvan, et kahe aastaga olen arenenud. Õudne, kui ei oleks! No ja hinnang hetkeseisule on 5. Kes meist ei tahaks viieline olla? Kavatsen jätkuvalt areneda maksimumi suunas.

 

Mis spordialaga te nooremana tegelesite?

Veel nooremana tegelesin kergejõustikuga. Olin põhikoolis spordiklassis, st kohustuslikud treeningud toimusid 4 korda nädalas. Lisaks suvised spordilaagrid.

Gümnaasiumis jätkasin inertsist veel treeningutega. Mängisin ka käsipalli. Peale kooli lõpetamist lubasin endale, et minu sport on tehtud, ei mingeid trenne ega võistlusi enam. See on mu üks väheseid täitmata lubadusi. Või poolikult täidetud, sest ega kord nädalas tund aega enda liigutamine vist tõsiseltvõetav sportimine ei ole.

 

Kas teie õpilased on läinud teie eeskujul sulgpalli mängima? 

Mina läksin õpilaste eeskujul sulgpalli mängima.

 

Kas on teil veel meelistegevusi peale sulgpalli?

Korraldame sõbrannedega kord kuus kokaklubi. On suurepärane võimalus heas seltskonnas „gurmaanitseda“. (Ükskord tegime verivorstisuppi – meisterkokk Dimitri  Demjanov pakkus seda ka vabariigi 90. aastapäeva presidendi vastuvõtul)

Käsitöö meeldib ka. Koon, heegeldan ...

Pensionipõlve veedan kindlasti golfiradadel.

 

On teil lemmikpaiku Eestis või mujal maailmas kuhu reisiksite kindlasti vaheajal?

Maailm on üllatusi täis. Olen nõus need vastu võtma seal, kus ma siis parasjagu olen. Lemmikpaiku ei ole, aga Portugali kisub tagasi. 

 

Kas olete sõnastanud enda jaoks elufilosoofia?

Mitmete asjade üle olen mõtisklenud...

Elu pole see, mis meiega toimub, vaid kuidas me seda vastu võtame.

Ükski tunne pole halb, kui tead, mida sellega peale hakata.

Küsida pole patt ja kui keeldutakse pole õnnetus.

Inimene on oma mõtlemise tulemus, st et saatus on igaühele õiglane.

Mõndadest vigadest olen õppinud ... 

Elevanti süüakse tükkhaaval.

Õige ja vale sõltuvad olukorrast.

Kui keegi sulle esimest korda haiget teeb, on selles süüdi tema. Kui see juhtub ka teist korda, oled selles ise süüdi.

 

            Pole paremaid nimesi, on vaid paremad otsused.

            Pole paremaid aastaid, on vaid paremini kasutatud aeg.

            Pole kergeid teid, on vaid tugevaks treenitud jalgu.

            Pole suuri tarku, on vaid hoolikaid õpilasi.

            Pole kauneid iseloome, on vaid ohjeldatud südameid,

            Pole heldeid inimesi, on vaid andmise rõõm.

            Pole suuri saatusi, on vaid pürgimist suurele eesmärgile.

 

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: